Kas sa oled ostnud juba kõik vajalikud kingid emale-isale-mehele-naisele-lastele-vanavanematele-tädidele-onudele-õdedele-vendadele.. ?

Mina pole ja pole plaanis ka. Tunnen end veits süüdi, sest tegelikult paljud inimesed ju ootavad kingitusi ja naudivad asjade ostmist. Vahel on selline tunne, et kui midagi ei kingi, siis ei hooligi sellest inimesest. Tegelikult hoolin küll. Lisaks hoolin ka loodusest ja meie planeedist ja nendest inimestest, kes selle planeedi peal kõnnivad ning ka tulevikus kõnnivad.

Mu lapsel on homme sünnipäev ja ma olen otsustanud seda mitte pidada. Olgu, meile tulevad külla neli inimest, kes on laste lemmikinimesed (mitte ainsad) ja juba sellest neile piisab. Ma pole talle ühtegi kinki ostnud, ega ei plaani ka. Mu vanem laps on juba nii suur, et ootab jõuluvana ja kingitusi. Ta ei jää neist ilma, sest vanavanemad teevad kingitusi. Neid meil jagub ja asjadest puudust ei tunta. Pigem on neid liiga palju. Eelmine aasta kingitud asjad tulid veel enne jõule keldrist tuppa, sest kelder vajas sorteerimist. Ja muidugi suurem laps teadis, et tema rongijaam ja laud on keldris ja tal oli suur soov need kätte saada, sest papa tuletas talle meelde, et tal selline asi on. Muidu oleks see seal olnud ilmselt veel natuke aega.

Jõulukaunistused.. ja üldse kaunistused. Peab neid olema nii palju? Ja kui üldse soov nii suur on, siis äkki teha ise? Mis sind takistab? Arvad, et ei oska? Kellelgi teisel instas on palju ilusam pärg kui sul? Ei oska õmmelda? Ei oska valida kuumapüstolit? Ei ole aega? Mõned mõtlevad nii, et mul on raha, miks mitte seda siis kasutada, eks. Mul pole raha ja ma tean küll seda mõtlemislaadi, et raha on ja tahad teha meelehead endale ja teistele. Aga hinga korraks sügavalt sisse, vaata ringi enda ümber, mõtle, mis on tähtis. Ma armastan oma lastega meisterdada. Matu sai kingiks savi, tegime sellest hunniku südameid ja ühe traktori Matu tungival soovil. See hetk, kui me koos taignarulliga savi rullisime ja tema mind väga targalt juhendas, kuidas traktorit teha, oli imeline ja ma tahan, et ta mäletaks seda. Et ta näeks kui suur armastus võib minna millegi sisse, mida koos teeme. Lõikasin kangast südamed välja, panin veidi vatiini kahe tüki vahele, õmblesin siksakiga ääred kinni ja voila – ehe valmis. Need läksid näiteks kingituseks.

Veel kingitustest. On olemas facebooki grupp “Kodukootud jõululaat 2019”, kus inimesed müüvad oma tehtud asju. Kui sa ei oska ise midagi teha, siis toeta inimesi, kes oskavad. Hiinast tellida pole ka jätkusuutlik. Ma vaatan netflixist sarja “Broken” ja odaval hinnasildil on veel varjatud hinnasilt. Esimene osa oli järele tehtud meigitoodetest. Nende toodete seest leitakse liimi, hobuse uriini, väljaheiteid jne. Neid toodetakse ja müüakse illegaalselt, vahendajate kaudu kõige odavamast toorainest, mis ainult imiteerib päris asja ja mitte alati üks-ühele. Mul on ka tekkinud mõte, et kui neid müüakse, siis järelikult on asi õige. Sest muidu võetaks need müügist maha. Ei, kullakesed, ei võeta. Neil pole vaja uhkeid laboreid ega suuri tehaseid, nad saavad teha oma asju põlve otsas ka, pidevalt oma asukohti muutes.

Tarbimisühiskonda saavad muuta ainult tarbijad, kui nad muudavad oma mõttemaailma ja harjumusi. Ma vahel mõtlen, et hea on olla vaene. Sa tarbid palju vähem jama, sest sul pole lihtsalt raha, mida jama peale kulutada.

Mida sina arvad? Räägi kaasa Momsquad.ee instagrami storys.

Mariann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

Sünnitusest. Otse ja ausalt.

E dets. 16 , 2019
Nagu iga sünnitanud naine juba teab, on selle imelise lõpuga sündmus tihtipeale üsna inetu. Vähemalt minul ja minu tutvusringkonnas olevatel inimestel ta nii oli. Mis […]

Sarnased lood