Photo by ira dulger from Pexels

Ma olen enda peal mitmeid inimkatseid teinud. Praegugi vaatan, et palju ma siis kanda korraga jõuan. Terve sügis on olnud üks tormijooks õnne suunas.. kus see õnn siis on? No vahest ikka piilub ja paitab, aga taga peab ajama ikkagi liiga palju.

Paljud emad saavad kommentaariumites vastu päid ja jalgu, et tänapäeva emmed on nutisõltlased. Häbi öelda, aga ütlen ikka – noh mina olen ka, päriselt. Minu jaoks on telefonis pinterest ja instagram kaks kohta, kuhu ma ära kaon ja kus ma vaatan kauneid kodusid ja unistan, et ka minu kodu üks hetk selline välja näeks. Olgu, remont on hetkel meil käsil ja kuigi üks sein juba tundub täitsa ilus ja teeb toa ka rõõmsamaks, siis siiski, pikk tee on veel käia ja see vaatepilt teeb mind õnnetuks. Teiseks. Ma olen päevad läbi kodus ja mässan siin oma pika nimekirjaga asjadest, mida teha vaja ja ma olen tõeliselt hädas, sest ma koguaeg teen midagi. Hiliste öötundideni ja ärkan hommikul enamasti koos lastega. Viin neid lasteaeda või viib mees, mina jään koju kas kappe värvima, ehitama, õmblema või siis see koristamise osa, mis hetkel ka ootas pea neli päeva, et keegi eee koristaks. (Ma ei täpsusta 😀 :D) Olgu kaua üks inimene nii jaksab? Ega ei jaksa ja appi tuleb telefon, viib mu hoopis teise maailma hetkeks, veidi puhkan ja saan uut inspiratsiooni. Täiesti uskumatu, ma teen seda juba täiesti alateadlikult. Mul on vaja saata email, aga ma lähen instagrami, üks story viib teise kontoni, sealt jõuan kolmanda kontoni, käin kõik postitused läbi ja vaatan kella. 10 minutit läinud. Mida ma üldse tegema pidin? Ahjaa, meil. No ehk jõuab hiljem, praegu vaja teha seda ja teist.. No ja siis uuesti.

Pole saladus, et telefonis kerimine tekitab ajus hea tunde ja korraks tõuseb enesetunne. Nagu suitsetaminegi. Teed oma suitsu lõpuni, tunned end hästi, läheb aeg edasi ja kaob ära see tunne, mis tekkis. Lähed uuesti. Viide siin, kui ei usu. Palju-palju infot on üleval, muide. https://www.psychologytoday.com/us/blog/brain-wise/201802/the-dopamine-seeking-reward-loop

Isegi guugeldamine tekitab sõltuvust! Saad midagi teada, seostad midagi enda jaoks, kuid unustad kergelt. Ma olen veits imelik ja kui ma vaatan erinevaid dokke netflixist, siis ma guugeldan kõiki neid tädisid ja onusid ja teemasid, mis üles kerkivad. Mitte alati, eks, sest aega pole. Aga ma isegi raamatuid lugedes teen seda. Näiteks lugesin raamatut, mis oli Dostojevski kirjadest kokku pandud “Inimene on saladus”. Guugeldasin Venemaa ajalugu. Sain teada, et Venemaa müüs Põhja-Ameerika jupi kunagi ammu-ammu Ameerikale. Selle pärast see jupp seal imelikult Kanada kohal ongi 😀 Kooli tarkused on nagunii kõik meelest läinud, sest siis mind ei huvitanud ajalugu näiteks üldse. Aga olgu, mida ma selle teadmisega praegu peale hakkan? 😀

Facebookis gruppides postitamine ja kommenteerimine tekitab ka hea tunde. Kui näed, et facebooki nupp on punane ja palju inimesi on kommenteerinud, tunned korraks end hästi – sind on tähele pandud. Kui sina oled midagi kommenteerinud ja sulle vastatakse ja ollakse sinuga nõus – äge! Selle pärast ma isegi mõistan neid kiuslikke kommentaatoreid. Neil endil on miskit puudu, mida nad meeleheitlikult täita üritavad. Minu esimene aasta teise lapsega möödus beebigrupis ja ma polnud ainus, meid oli seal aktiivseid kasutajaid ikka sada ja võib-olla isegi rohkem. See oli aeg, kus öösel imetades läksid gruppi lugema, kes veel üleval on. Ma ei tundnud end siis nii õnnetuna ja norskav mees kõrval ei tundunud ka nii hull siis enam. Beebide kasvamise aeg on üks hirmus aeg, kõik pidevalt muutub, sa oled magamata. Muretsed selle pärast, mis värvi kaka lapsel on, millal ta viimati pissis, mähkmetes haudumise mured jne. Tore on teada, et sa pole ju üksi.

Mingi hetk laps oli nii suur, tundsin, et pole sinna enam asja. Tundsin end imelikuna, et ma nii suure osa oma ajast olen seal. Kuigi nad on siiani mu jaoks lähedased, käin grupis kaasa rääkimas vahel ikka. Sain sealt endale ka sõbrannad, kellega me iga päev suhtleme, päriselt! Aga lihtsalt mingi hetk hakkasime arutama ja võrdlema palju me telefonis oleme ja mis me seal teeme. Screen time äpp näitab ilusti ära. Tunnis veedan ma seal keskmiselt 15 min, ärkvel olen 16h, päevas tuleb 4h telefonis passimist. Kui veel ei tundugi nii hull siis.. nädalas veedan ma ühe päeva telefonis. Minu nädalas on 6 päeva. Ma jõuan päris palju asju tehtud, aga viimasel ajal on tulnud nii palju kohustusi juurde. Tunnen, et ei jõua kõike tehtud ja no muidugi ei jõua, kui nädalas on üks päev puudu 😀 No ja kui võtta väga robustselt, siis aastas on mul ca 53 päeva puudu.

Screen time app

Mul on paar nippi ka, mida ma teen, et vähendada telefonisse vaatamist. Näiteks ei vii ma telefoni magamistuppa õhtul. (Jama on see, et kui äratust on vaja, siis ma viin ja suhtlen ikka messengeris) Hommikul lükkan ma telefoni haaramist võimalikult kaugele. Võtan selle siis, kui mul midagi vaja on sealt vaadata. Äpp näitab kenasti, et kui ma telefoni võtan, siis messengeri avan esimesena ja teisena kaamera, see on tõsi. Ma pildistan tuhandeid pilte.. 😀 Noh ja nüüd viisin end kurssi ka numbritega, mis pole koguaeg õnneks nii hullud, aga viimane nädal on selline olnud. Ja hetkel käin ma vahest ka tööpraktikal, tööl olles netis ei passi ja suhtlen otse inimestega. (Kuigi ma olen nii harjunud oma sõbrannadega suhtlema, et kohe kui midagi põnevat juhtub, pean sellest teada andma. Kuidas sellest tundest lahti saada? Õhtuni ei jõua oodata, sest tavaliselt, kui Taavi koju tuleb, olen ma nii väsinud, et me lihtsalt oleme koos. Ja siis lapsed tahavad oma osa temast saada ja nii ma siis ootan, kuni lapsed magavad, aga selleks ajaks olen ma veel rohkem väsinud ja siis me lihtsalt oleme ja vaatame filmi või midagi.)

Ja nii ma siin olen mõelnud, et tõmbaks juhtme välja. Millal veel oleks parim aeg, kui mitte jõuluajal, eks. Eksperiment – nädal ilma internetita. Et ikka kindel olla, et ma seda suudan, siis lähen sellisesse Eesti otsa, kus seda vähe levib. Hoidke pöialt!

Kas tunnistad, et oled ka sõltuvuses? Millised on sinu nipid nuti vähendamiseks?

Alati aus, Mariann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Järgmine postitus

Väike suur Eesti

R dets. 27 , 2019
Pühad on selleks korraks peetud. Läks nagu ikka: oli natuke tore ja natuke tüütu ka. Mingit imelist jõulurahu mina ei kogenud, aga vast ootab rahulik […]

Sarnased lood