Kui ma mõtlesin, et minu elu see olukord väga ei sega, siis see ainult tundus nii alguses. Taavi läks nädalaks Pärnu tööle (töötab kuskil tehases, alustavad tööd siis, kui tööpäev lõpeb ja töötavad hilisööni), ostis mulle nädala toidu nagu ikka alati oleme teinud, kui ta ära läheb. Sest lastega poodi minek on põrgu, kui aus olla. 😀 Aga seekord oli veel teisigi inimesi, kes poes toidukäru täis panid ja nüüd järsku tundub kõigile, et see on imelik. Miks? Nädalamenüüd tehes säästab teie pere meeletult raha, usu mind.

Ma olen harjunud üksi olema ja kusjuures ma olen alati seda nautinud. Nüüd mõtlesin, et on samamoodi. Ei ole. Iga päev tuleb meil/sõnum, et see ja too koht on kinni ja kõik plaanid tuleb edasi lükata. Kui ühel hetkel arvasin, et koolituse viimane päev lükkub edasi ja sama ka lõputööga, siis nüüd peame me kodus selle ära tegema ja kunagi vist kohale ka minema. Märtsis oleks alanud mu tööelu tugiisikuna, aga see on ka edasi lükatud. Pidev plaanide muutmine ja ümber kohastumine tekitab nii palju stressi. Mul oli juba enne stressitase nii kõrgel ja lootsin, et reedel saan üksi kodus olla, aga siis see kõik algas ja otsustasin oma vaba päeva canceldada ja lapsed koju jätta. Ja siin me nüüd oleme, tahaks Taavi kaissu pugeda ja talle kurta, kui raske elu on, aga tulin siia 😀

Nädalavahetusel tegime me pärast 9 nädalat pausi köögis remondi nii kaugele, kui võimalik. Kusjuures meil olid kõik asjad, peale plaatimissegu, kodus olemas kõik see 9 nädalat, aga me lihtsalt ei viitsinud seda suurt tööd ette võtta. So stressful! Esmaspäeva hommikul lõpetas Taavi veel lahtised otsad köögis ja 10 min enne ta lahkumist avastas, et vannitoa kraanikauss (AINUKE TOIMIV) lekib, tähendab sooja vee toru. Ma mõtlesin, et tegelen köögikappide ehitusega (teeme ise) seni kui ta ära on, aga ma olen nii vaimselt kui füüsiliselt täiesti läbi.

Kas teil ka nii on, et hommikul ärkate sama unisena, kui õhtul magama läksite?

Ja ma tahaks olla nii super emme ka, et läheks ja käiks nendega õues enne lõunat, aga ainuke, kes sellest väsib, olen MINA! Pühapäeval käisime õues ja ma jäin Isabeli magama pannes ise magama, Isabel sai sellest aru ja läks issi juurde. Jättis vaese väsinud emme magama 😀 Ma olen koguaeg nii unine, see on iga aasta nii. Talvel ei taha üldse õues käia ja nii see väsimus kontidesse läheb.

Mitte ühtegi vaikset momenti mu päevas

Vetsus käies tuleb ka laulukoor kaasa, pesus käime kolmekesi, süüa teeme koos, Isabel magab lõunat harva ja 1,5h, Matu ei maga üldse kodus. Ainult telekas on see, mis lapsed hoiab veidi rahulikumalt. Praegu panin neile erinevaid vloge ja ma saan seda siin suhteliselt.. rahus kirjutada 😀 Äkki toimib siis ka, kui ma juhtumianalüüsi kirjutama hakkan. Homme. Tänaseks on loogiline mõtlemine juba kadunud ja silme eest on ausalt kirju 😀 Nagu astuks karussellilt maha, pea käib ringi ja kuskilt ei oska haarata ka. Täna pole ühtegi eesmärki ka päevale seatud. Noh, köögikapid olid, aga seda ma täna ei tee kindlasti 😀

Soovin teile kõigile head tervist, kainet mõistust ja pidage vastu. Olge üksteise vastu lugupidavad, austage inimeste otsuseid ja hoidke kokku!

Mariann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Järgmine postitus

Meie (säästu)pulm

R märts 27 , 2020
Me oleme mehega väga tagasihoidlikud inimesed. Tema vist veidi rohkem isegi, sest ta poleks tahtnudki suurelt pulmi pidada, aga mina olen ikkagi veidi uhke inimene […]

Sarnased lood