Me oleme mehega väga tagasihoidlikud inimesed. Tema vist veidi rohkem isegi, sest ta poleks tahtnudki suurelt pulmi pidada, aga mina olen ikkagi veidi uhke inimene ja pressisin midagi meie palga juures välja. 😀 Meile meie pidu meeldis. Eks ta raske on, kui teed kõik otsast peale ise, aga samas ma olen selline inimene, kes ei suuda väga kontrolli käest ära lasta. Kuigi tordi tegi meile minu hea sõbranna ja ma andsin talle täiesti vabad käed.

Suuremad kulutused

800€ 40 inimesele söök + nõude rent (Albu toiduait)

675€ Sõrmused  (Abielusõrmused)

300€ peopaik + majutus (Tõrvaaugu puhkebaas)

400€ Läti alkotrip koos, Ape linnakeses Alko1000 (Üle tee oli veel jalanõude outlet, kust skoorisin oma pulmakingad)

Eestist ka veel umbes 40€ eest alkoholi/alkovaba jooke

65€ fotograaf (Andres Razik, pulmapildistamise kogemus väike)

180€ läks aliexpressis (kaunistused, lastele mängimiseks asju, õhupallid jne)

240€ riided/jalanõud meile ja lastele. (Ostsin Zarast lihtsa kleidi, õmblesin pitsi ülaosasse, 1-aastasele tütrele õmblesin kleidi ise. Samasugused kleidid said veel 3 tüdrukut, maksumust ei mäleta. 3-aastane poeg sai oma ülikonna H&M-st, peigmees sai püksid ja särgi H&M-ist ja pintsaku ostsin härrale soodukaga tegelikult juba eelmine aasta.)

Tegin palju asju ise

Kutsed tegin ise. Ostsin paberit, liimipulkasid püstolile, paberroose, paela. Eeldan, et umbes 40€ läks selle nodi peale. Kohakaardid printisin ja tuunisin ise, tubadele samamoodi printisin ise lehed.

Õmblesin taaskasutusest ostetud laualinadest väikesed ruudud, kasutasin neid salvrättidena. Pulmalipu õmblesin ise, sõrmustepadja õmblesin ise. Materjal oli kodus olemas. Kingituseks külalistele tegin paberist väikesed kotid, mille sisse panin erinevaid lilleseemneid (Kulu seemnetele äkki 12€) Pulmaraamatu tuunimiseni ma ei jõudnud, ostsin kõvade kaantega puhaste lehtedega “vihiku” 10€ eest, millesse lasin külalistel sisse kirjutada ja kleepisin nende polaroidi kõrvale. Kirjutasin oma laste (ja enda) jaoks mõned read nende inimeste kohta ja kuidas nad meid aitasid. Sest ma olen siiralt nii tänulik selle abi eest!

Peo korraldasime ise, pulmaemaks oli minu hea sõbranna. Teesklesime paaripanekut, sest paar päeva enne käisime kahekesi registreerimas. “Paari pani” meid meie mõlema pikaaegne sõbranna. Muusika tuli arvutist, läbi kõlarite. Meil jäi nö DJ ülesanne andmata ja lõpuks panid kõik ise muusikat. Playlist oli olemas, internet puudus ja külalistel ei jäänud muud üle, kui kuulata seda, mis oli. Aga kuna teadsin, mis seltskond tuleb, siis mõtlesin kõigi peale.

Enne pidu

Kaunistasime koha päev varem sõbrannadega ära. (Koristasime ja tühjendasime asjadest ka) Nõud tõime samuti päev varem ära. Mina jäin peopaika ööseks koos sõbrannadega ja Taavi läks laste juurde. Magama saime äkki kell 3 öösel vms. Hommikul lõpetasime veel viimaseid asju, sõbranna tegi pirukaid ja nii muuseas lõhkusime mu rinnahoidja ära 😀 Soengu tegime ka sealsamas köögis, meigi tegin ise. Nii kiire oli, et pärast piltidelt vaatasin, et mis soeng tuli 😀

Sõbranna mees viis mind Jõgevale. Pidime sõitma meie autoga, lapsed peal – nagu ikka. Kohapeal vaatasin, et meie sõber istub meie autos lastega ja mõtlesin, et davai, lähme kahekesi kuskile autosse. Oma valge kleidiga istusin sõbra autosse, mis oli metsas käinud 😀 Kuna ilm oli vihmane, siis mõtlesime, et jätame pulmarongi tegevused ära. Aga sõbrannad üllatasid mind ja Taavit. Tegime ikkagi peatuse ja Taavi pidi nimelt ütlema trepist alla kõndides põhjuseid, miks ta mind armastab. Selgus, et neid väga polegi 😀 (Haha, nali) Mina pidin lipsu talle tegema ja tegin seda väga kunstipäraselt 😀 Niiiii tore oli! Politsei sõitis meile vastu ja vilgutas sõbralikult, see oli nii armas. Ma kujutan, ette kui rõõmus Matu selle üle võis olla 😀

Pulmapidu oli lihtne ja ilus

Kõige ilusam hetk oli esimene tants. Sõbranna pani meid kõiki rivvi, kõige ees olid kõige kauem abielus olnud paar, lõpus vallalised. Meie jäime keskele. Esimesena tantsisime meie, siis kõik teised alustasid ka oma koha pealt ja tõesti, see oli imeline hetk. 🙂 (Mis siis, et me Taaviga ainult õõtsusime :D) Mängisime mänge ka, mis siis, et külalised alailma kuskil kadunud olid. (Loe põgenenud 😀 ) Õhtul oli juba kõigil lõbusam ja vähemalt tund, kui mitte rohkem, mängisime äraarvamismängu. Üks inimene üritas kambale selgeks teha, mis bändiga/artistiga tegu on. Ausalt, see läks juba lõpuks väga võitlushimuliseks ära 😀 Aga niii lahe oli!

Meil oli kokku kuus ametit, mis me ära jagasime. Viinakeldriülem – vaatas, et viin oleks laual, lipuvalvur – valvas ja otsis taga lippu, tantsitaja – võttis inimesi tantsule, kibe hõikaja – karjus “Elagu” või “Kibe”, kellakägu – karjus “Võtame!”, kroonik – jäädvustas hetki. Nemad täitsid kõik oma ülesandeid ilusti 🙂

Pruudiröövi vastu olin ma alguses, sest ma ei tahtnud, et Taavi mingeid lollusi tegema peaks. (Ta jaoks oli kõik lõpuks ikkagi lihtne. Pidi ratta alt ära võtma ja tagasi panema, metsmaasikaid korjama, vikatiga niitma) Aga kui üks sõber koguaeg ikka üritas ja ebaõnnestus, siis lõpuks jooksin ma ise sõbrannadega ära. Just siis, kui ma olin oma teetassi täis valanud. Ja muidugi põgenesin ma sellega 😀 Matu nägi meid parklas autosse minemas ja ütles, et emme läheb ära. Ta tundus korraks nii õnnetu, et mõtlesin põgenemise katkestada. Aga ta juba jooksis teistele rääkima ja me jooksime ikka autosse. Istusime kolmekesi rahulikult järve ääres, möllust eemal ja nii mõnus oli. Kalad hüppasid vee pinnale ja rääksime elust ja olust. Kuniks märkasime liikumist järve teises otsas. Siis sõitsime vastu neile, võtsin Matu sülle ja lasime teistel tagasi kõndida 😀

Meie pulmas olid lapsed. Ma tahtsin, et see nii oleks. Nende jaoks oli oma nurk toas, mida kasutati väga vähe, sest ilm oli ilus ja meil jagus inimesi, kes nendega tegeles. Lastel polnud vist kordagi igav. Ainult siis kui sööma pidi, muidugi.

Baarilett oli avatud kõigile, ise tegid/ võtsid joogi. Viin/mahl oli laual ja meil oli viinakeldriülem, kes siis vaatas, et viin oleks laual. Baarist sai roosat ja valget veini, shampust, õlut, siidrit, rumm&cola, gin&tonic, ema tehtud konjakit ja punast veini. Mahlad lastele/kainetele, borjomi pudelid hommikuks. Soe toit oli marmiitidel. Toidu jaoks oli eraldi buffee, sealt igaüks võttis taldriku, söögi ja otsis koha, kuhu istuda. Külm toit ootas lauas. Keegi meid ei teenindanud. Kõik toit oli väljas. (Soovitan karbid kaasa võtta, sest palju toitu jäi üle)

Söögist jätkus, alkoholist ka vist 😀 Meil on kaunis mälestus ja laenu tagasi maksma ei pea – kõik maksime kogutud rahast või palgast. Ma oleks võinud vähem stressata. Kui sohver mind Jõgevale viis, siis oli vist see hetk, kui ta ütles kuldsed sõnad, mida oleksin tahtnud juba varem kuulda: “Heal juhul täitub 50 protsenti su seatud eesmärkidest” või midagi sellist. Tõsi see on. Sellega tuleks kohe alguses leppida. 🙂

Aga ma olen südamest tänulik nendele inimestele, kes meie kõrval on! Instagramis on kiidulaul-postitus! Ja mul läheb siiamaani seest nii soojaks, kui ma mõtlen teie peale! Olge kõik terved! #püsikodus ja ole positiivne ning anna seda positiivsust edasi ka teistele sellel hirmutaval ajal!

Mariann

2 kommentaari postitusel “Meie (säästu)pulm

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Järgmine postitus

Lihtne nädalamenüü siia karantiiniellu

R apr. 3 , 2020
Või üldse inspireerimaks. Ma loodan, et te olete terved ja et mõistus on veel selge. Mina vist käisin põhjas ära ja paar päeva olen suutnud […]

Sarnased lood