Mul pole üldse aega.

Ma olen rutiinikauge inimene, pigem armastan ma spontaanset elu. Ent siiski on elu näidanud, et rutiin on väga oluline. Tööle minekuga tuli ka rutiin lõpuks mu ellu tagasi ja ma tunnen, kuidas ühest küljest on see nii õudne, teisalt aga on päevakava paigas. Me teame, mis kella ajal me kuskil olema ja mida me üksteiselt ootame. No peaaegu. Meie kodused ülesanded on ära jagatud kahe täiskasvanu peale. Mina enam ei “passi” kodus, mul pole ka aega, et kõige lihtsamaid asju teha. Kõik muidugi pole ideaalne, ikka on kõik pilla-palla.

Kui selge on see, mis kell me ärkame ja koju jõuame, siis kõik muu on veel väga segane. Meie probleem on see, et meil ei ole kahekesi aega. Issi on kaua tööl, lapsed igatsevad teda ja uneaeg läheb liiga hilja peale, sest nii palju mänge on vaja läbi mängida. Abikaasa käib õhtul minu ja laste vahet, samas tahab ka ise pärast tööd puhata, mis on normaalne. Ühes grupis kommenteeris keegi, et neil on tehtud ajagraafik vms. See on kõige geniaalsem idee, mida ma viimasel ajal kuulnud olen. Kui mulle muidu exceli tabelid ja nimekirjad meeldivad ning ma neid üsna agaralt teen, siis polnud kunagi mõelnud, et võiks teha AJAgraafiku.

Tere, ajagraafik!

Juba esimene pilk sinna peale ja ma sain aru, et mul on tegelikult päris palju aega käes, et olla iseendaga ja ka lastega, aga abikaasaga ühist aega leida.. Ainuke variant oleks see, et me ärkame koos kell 6 või me paneme lapsed magama kella 21-ks, mida me oleme üritanud teha juba ilmselt rohkem kui aasta. Vahepeal täitsa on õnnestunud ka, aga pigem üliharv nähe. Abikaasa on 12h tööga seotud, see tundub minu jaoks ulmeline number! Mida mina üldse nõuda veel saan? Minust ei jää midagi alles 4-5h tööd teheski, tööpäeva õhtul kell 22 magan ma enamasti sügavalt juba. Abikaasa tuleb sel kellaajal umbes laste magamistoast ja algab tema aeg.

Nädalavahetused on meil pere ja sõprade aeg. Käime ringi küla peal või parandab Taavi autot või teen hoopis mina miskit. Täna näiteks astus kallis abikaasa kell 14 uksest sisse ja me saime 3 tundi ainult kahekesi olla. Neist hetkedest tuleb võtta viimast. Ma unistan sellest, kui meil mõlemal on nädala sees töö- ja lastevaba päev, see juhtus viimati märtsis enne kriisi muide 😀

Näide meie praegusest graafikust

Eluke ju veereb kenasti ja kõik tundub tore, aga tunnen, kuidas pikas perspektiivis see ei toimi. Ausalt öeldes olen ma tüdinenud sellest, et enamus ajast on kodused ülesanded, arstil käimised ning suured otsused minu õlul, sest ma lihtsalt olen ikka veel rohkem kodus kui tema. Kuigi ega Taavi pole ka selline mees, kes hommikul üksi esimesena lahkuks ning koju tulles sooja toitu nõuaks. Hommikuti on ta lastele pudru valmis teinud, kui me haiged olime. Enamasti viib Taavi lapsed hommikuti aeda. Pesumasina paneb ta hommikuti tööle, üldiselt panen mina masina täis eelmine õhtu. Õhtul paneb pesu kuivama, kui juhtub, et masin lõpetab hilja. Samamoodi on nõudega, hommikuti paneb masina tööle. See on meie mõlema jaoks väga normaalne ja viimase viie kuu jooksul tekkinud harjumused.

Ühel pühapäeva õhtul küsisin Taavilt, et mis mõtted tal peas on seoses sellega, et homme on tööpäev ja lasteaiapäev. Kolm mõtet. Umbes et homme on vaja ärgata, lapsed riidesse panna ja lasteaeda viia. Minu peas oli kümme mõtet. Mis riided neil reede õhtul lasteaeda jäid; mis ilm on homme; mis riided kaasa pakin; kas on vaja kombet, vihmajopet ja -pükse või piisab dressipluusist; kas minu hommikusöögiks on kõik vajalik poest ostetud või pean ma minema veel poodi; mis mina selga panen; kas ma lähen pesema õhtul või on mul hommikul aega; kas ma pean hommikuks pesumasina valmis panema jne. Mul on muidugi ärevushood üsna tavalised ja selline ülemõtlemine on minu elu osaks olnud kogu aeg. Ma nüüd loodan, et see kõik muutub, sest me teame, mida kumbki tegema peab. Ja kui me juba reedel suudame kõik valmis panna esmaspäevaks – no mis siis veel muretseda, eks?

Zongleerime siin elumere lainetel, püüame säilitada tasakaalu Minu-Sinu-Meie-Lapsed aja vahel ja samas püüame ka mitte uppuda segamini koju.. Selline see kaunis elu on. Kuidas ja kas Sina oma aega planeerid?

Mariann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Järgmine postitus

"Kolm põrsakest"

P sept. 6 , 2020
Tsau! Lubasin teile näidata, kuidas mina õpetajana teen õppevahendeid. Kuna mulle meeldis väga lugude jutustamine, siis mõtlesin näidata võimalusi, kuidas teha õppevahendeid lugude jutustamiseks ning […]