Kui mu eelmine postitus oli ajaplaneerimisest, siis täna räägin ma sellest, kuidas ma energiat ja aega rohkem juurde sain. Hoiatan, et kirjutan kindlasti kellegi jaoks ebameeldival teemal, kuid tunnen, et see on vajalik. Ja ütlen ka selle kohe ära, et kuigi ma tunnen end praegu laineharja peal, siis ma tean, et varsti olen ma jälle vee all. Meie areng inimestena on alati eritasandil ja kõigub, sest me oleme kõik nii erinevad.

Paanikahood

Eelmine nädal vajus maa mu all kokku ja ma kukkusin põhja. Põhjas olles on kõige parem vist see, et sealt on ainult üles vaja ronida ja leida lahendusi, kuidas seda teha. Minu põhi tundub alati väga üksiku kohana. Ma olen jõuetu, väsinud, negatiivne, alla andnud, ma ei tunne midagi ja esimest korda mõtlesin, et teeks endale füüsiliselt haiget. Vaatasin ühte punkti, tundsin end täpselt nagu laeva peal, aga ma lamasin. Tegin hingamisharjutusi, proovisin rahuneda, samal ajal ketras peas miljon mõtet risti-rästi. Ma jälgisin instagramis hastagi #mentalillness ja minu ette tuli juhuslikult üks pilt armidega kaetud jalgadest. Mõtlesin, et just see teema, mis minu peas ketras. Lugesin ka selle naise teksti läbi ja sain aru, et see pole lahendus. See tekst oli täpselt see, mida ma vajasin. Ma tundsin end saamatuna, et ma pole piisav, et ma pean end pidevalt tõestama. Ma tundsin, et ma annan kogu oma energia valesse kohta ära ja midagi peab muutuma. Läksin üsna tujutuna magama ja ärkasin ka sama tujutult üles.

Järgmisel päeval tuli jälle paanikahoog. Läksin salaja nutma, mu tütar leidis mu. Proovis mind aidata, pühkis mu pisaraid, ütles, et ma ei nutaks, kallistas ja paitas. Siis läks ära ja tuli vennaga tagasi. Sel hetkel sain ma aru täpselt, mida ma tegema pean. Sain aru, et nemad armastavad mind siiralt, neid ei huvita see, kui ideaalne ma olen. Nad hoolivad minust, ükskõik kui sitasti ma iseendast ei arvaks ja ükskõik kui saamatu ma enda jaoks tundun, nad ei lähe mitte kunagi ära minu südamest.

Lahkumine sotsiaalmeediast

Ma kustutasin kõik pildid Instagramis, et ma ei postitaks mitte midagi, sest ma tunnen ennast. Ma ei suudaks valida esimest pilti, sest see peaks olema “ideaalne” 😀 Ma ei tee seda rakendust lahtigi. Lükkasin kõik sotsiaalmeedia rakendused telefoni esimeselt lehelt ära, et ma ei vaataks neid. Ma võrdlen end teiste inimestega ja ma ei pane seda tähele, kui palju kurja see tegevus teeb. Ma annan nõu, mida võiks enda peal ära kasutada. Ma mõtlen koguaeg, et kes minust saab. Kõik teised on juba saavutanud nii palju, mina ikka veel ei tea, mida teha. Minus on hull kirg disaini ja õmblemise vastu, aga kõik teised teevad paremini. See on lõputu võrdlemine ja enda materdamine.

Õnnelik elu

Ma olen nädal aega olnud eemal ja juba esimese päeva lõpuks kuulsin ma enda häält peas, mis kiitis mind. Ma ei oska seda seletada, aga mu pea ja mõtted on nii selged. Mul pole raskusi olnud telefonist eemal olla, sest et mul on nii palju energiat muude tegevuste jaoks. Ma pole enam närviline ja suudan lastega rahulikult mängida. Enne ma tundsin, et ma pean vähemalt korra päevas saama käia kõik platvormid läbi, et siis justkui olen õnnelik. Mul on vabadel päevadel kell 12 toitev lõunasöök valmis. Ma värvisin lõpuks ometi isegi elutoa seina ära 😀 Mu pea on nii selge, ma olen kohal, praeguses hetkes. Täna laupäeva hommikul helises äratus kell 7 (anname kassile tablette) ja ma ei läinud tagasi magama, sest ma tundsin end puhanuna. Toimetasin ühe lõike tegemisega ja mõtlesin, et vau. Kas see kõik on selle pärast, et ma ei veeda enam nii palju aega telefonis? Ma olen see nädal vähendanud 73% telefonis olemise aega. Ma olin see nädal kokku ca 6h telefonis, eelmine aasta umbes samal ajal olin ma päevas 6h telefonis. Ma olen ausalt nii uhke enda üle ja ma ei taha vist kunagi enam oma aega telefonis raisata.

Ma olen siin veidi mõelnud ja meenutanud oma lapsepõlve kauneid hetki, kui polnud nutitelefone. Mõtlesin, et milline ema ma oleks olnud 30 aastat tagasi. Ma muidugi ei tea seda, aga endale väljakutseid esitada on ikka põnev. Vaatame, näeme. Kindlasti soovitan teha sama eksperimenti inimesel, kes on ebakindel, ennast kergelt võrdlev ning kelle sisekõne enda vastu on karm.

Armastage iseennast sellisena nagu te olete,

Mariann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sarnased lood