Ma pean rääkima emadusest ja selle haigusega elamisest. Ja ka sellest, miks on vaja sellega tegeleda. Kohe, nüüd ja praegu. Eriti, kui peres kasvavad lapsed.

Kiindumussuhe

Ma taas-avastasin ühe teooria – kiindumussuhe. Nimelt, kui lapsed on imikueas hästi hoitud, vanem täidab lapse vajadusi, lapsel tekib usaldus ja terve suhe oma hooldajaga, siis kasvab temast terve laps. Ta omandab oskuse oma emotsioone reguleerida, ta tunneb end enesekindlalt ja turvaliselt. Kui laps ei ole saanud vanema poolt hoolt, tähelepanu ja armastust, siis ta ei suuda olla paindlik, avatud, ta ei suuda stressiga ega suurte emotsioonidega toime tulla. Võib välja kujuneda kaks inimtüüpi: see, kes ei küsi abi, kuigi vajab seda või see, kes üsna jõuliselt teistele toetub ja neist sõltub. Lisainfo LINK Helpguide: How the Attachment Bond Shapes Adult Relationships

Veel informatsiooni: LINK Adult Attachment Theory and Research ja LINK Four styles of adult attachment ja LINK What is attachment theory. The Stages of Attachment.

“Kiindumussuhe ehk see viis, kuidas imiku ja lapse emotsionaalsete vajaduste eest järjepidevalt hoolitsetakse, loob aju närviühendusi ja mõjutab aju arengut. Turvalise kiindumussuhte korral tunneb laps ennast turvaliselt, tal on hea enesehinnang ja enesereguleerimisvõime. /../ Lapsevanema võime oma lapsele pakkuda turvalist suhet sõltub sellest, milline oli tema kiindumussuhe oma vanemaga ning milline on tema isiksus ja psüühiline tervis.” LINK Peaasi: Kiindumussuhe

Turvalise kiindumussuhte vajalikkus

Ma tunnen, et ma pean panema kirja viis erinevat situatsiooni, milles laps võib osaleda. Iga situatsiooni tulemiks on üks kiindumussuhte stiil. Nendes situatsioonides on laps alati endast väljas, rahutu ja vajab vanema tuge ja tähelepanu.

Situatsioon 1. Vanem jätab oma tegevuse pooleli. Läheb lapse juurde, on temaga ühel “lainel”. Kuulab teda, peegeldab vajadusel, on emotsionaalselt olemas.

Situatsioon 2. Vanem jätkab oma tegevust, sest ta ei suuda tegevust lõpetada. Ta on üsna häiritud ja valju häälega keeldub lapsega tegelemast, võib ka füüsiliselt last eemale tõugata. Laps lahkub vanema juurest ja jääb üksi nutma.

Situatsioon 3. Vanem jätkab oma tegevust, sest ta ei suuda tegevust lõpetada. Ta on üsna häiritud ja on mitmeid kordi lubanud, et tegeleb lapsega, kuid pole lubadust pidanud. Laps ootab kannatlikult mingi piirini, kuid läheb lõpuks endast välja ja laps jääb üksi nutma. Hiljem vanem proovib peale suruda lapsele mingit tegevust, millega laps kaasa ei lähe, justkui vabanduseks. Samas pole vanem suuteline lapse pakutud mängu mängima kauem kui 5 minutit. Vanem tõrjub last.

Situatsioon 4. Vanem jätkab oma tegevust, sest ta ei suuda tegevust lõpetada. Ta on endast täiesti väljas ja valju häälega keeldub lapsega tegelemast. Valju häälega ähvardab last, palub lapsel rihm otsida või otsib seda ise ning karistab last. Laps lahkub vanema juurest ja on endast väga väljas. Ta jääb üksi nutma.

Situatsioon 5. Kõige hullem variant. Laps on traumeeritud. Vanemat pole kas üldse või ei ole ta “teadvusel”. Laps on täiesti üksi jäetud.

Need situatsioonid lihtsalt ilmestavad erinevaid olukordi!

Kui sa loed neid situatsioone, siis kas mõni tundub liiga tuttav? Ma pean kahjuks ütlema, et ma olen nii lapsevanema kui lapsena olnud pea kõigis olukordades. Ma olen oma lapsele rihma andnud, ma pole suutnud lapse tunnetega toime tulla, ma olen oma aastasele lapsele teinud unekooli, kus ta on jäänud 10-ks minutiks üksi nutma. Ma olen nutnud, vabandanud, end süüdi tundnud ja see ei muutu mitte kunagi. Ma tean, et ma olen alati püüdnud anda endast parima. Nende oskustega, mis mul olnud on. Kuid see polnud piisav.

Ma oleksin pidanud otsima abi kohe, kui mu esimene laps sündis. Kohe, kui ma kaks nädalat pärast sünnitust mõtlesin enese vigastamisele. Kohe, kui ma ei suutnud toime tulla lapse magama panemise ning unetusega. Mu laste elu oleks olnud hoopis teistsugune. Ma olen teadlikult tegelenud endaga kaks aastat, et olla parem lapsevanem. Täna võin ma öelda, et see on õnnestunud üsna hästi, kuid siiski on liiga tihti olukordi, kus ma pole laste jaoks vaimselt kohal.

Hoia oma vaimset tervist

Kui 90. aastate alguses poleks olnud vaimsest tervisest rääkimine tabu. Kui oleks olnud toimiv tugisüsteem lastele, kes on läbi elanud trauma. Kui oleksid inimesed olnud teadlikud võimalustest. Kui inimesed poleks mõelnud, et see on peresisene asi, kui 4-aastane laps jäetakse purjus kasuisaga kolmeks päevaks üksinda. Ainus, mis ma teha saan on see, et ma räägin sellest. Et ma jagan oma lugu. Et ma olen olemas. Me ei saa minevikku muuta, kuid me saame muuta oma laste tulevikku. Õppides minevikust, õppides teiste inimeste vigadest.

Me elame täna maailmas, kus sellest kõigest räägitakse. On olemas LINK Eluliin , erinevad nõustajad, kes jäävad telefonikõne kaugusele. LINK Terviseinfo ja teine LINK Terviseinfo , kus leiad kriisiabi erinevate probleemide korral ja usaldustelefoni numbrid. Ja kui sa mõtled, et mul pole vaja seda, siis see on okei. Ma olen alati mõelnud, et ma saan ise hakkama või need numbrid on neile, kes tõeliselt abi vajavad. Kuid me kunagi ei tea, millal see päriselt tuleb ja mõnikord tuleb ta nii kiiresti, et siis võib juba hilja olla.

Ära karda abi küsida! Sekku kiirelt ning kohe, kui sul on mõni neist põhisümptomitest: alanenud meeleolu, huvide ja elurôômu kadumine (anhedoonia), võimetus saada positiivseid emotsioone, energia vähenemine. Lisaks neile võivad olla ka lisasümptomid: tähelepanu ja kontsentratsioonivôime alanemine; alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; süü- ja väärtusetustunne; trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; enesekahjustuse vôi suitsiidimôtted vôi -teod; häiritud uni; isu alanemine. Kerge depressiooni puhul võib sul olla 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit. LINK lisainfole Kliinikumi lehel

Me kasvatame koos uut põlvkonda, kes:

  • Ei peaks kartma, et “kanaema tiiva alt” välja saamine ta murraks!
  • Ei peaks end juba väikese lapsena kaitsma, sest tal on veidi tumedam nahk või ta ei räägi eesti keelt ideaalselt või on lihtsalt tema kultuuritaust teine
  • On empaatilised üksteise suhtes
  • Tulevad toime ja oskavad reguleerida oma tugevaid emotsioone
  • On õnnelikud!
  • Ja miljon muud imelist põhjust kasvatada oma last empaatia ja suure armastusega, et nad tunneksid end turvaliselt, hoitult ja armastatuna.
Video armastusest ja usaldusliku suhte vajalikkusest

Ärge kartke armastada. Ärge kartke seda sõna välja öelda. Öelge, kui eksisite. Vabandage, võtke vastutus. Analüüsige ennast. Olge eeskujuks. Olge olemas, isegi siis, kui laps põgeneb pisarates ja teid enda juurde ei taha. Uskuge, ta tahab.

Mariann

One thought on “Kiindumussuhe, depressioon ja emaroll

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

Stress ja psühholoogiline vastupidavus

N okt. 29 , 2020
Ma tahaks küsida: MIKS STRESS VAJALIK ON? Nagu päriselt 😀 Stress, mis see on? On olemas igapäevane stress, millega tuleme toime, see paneb meid paremini […]

Sarnased lood