Mu projekt “Sein ilusaks” Ma panen täiesti töötlemata, koristamata pildid üles.

Me oleme korteris remonti teinud juba aasta. Alguse sai sellest, et otsustasime põhimõtteliselt üleöö korteris seina maha lammutada. Mõte oli juba korterit ostes selline, aga tol ajal olin ma viimast kuud rase. Viimane aasta olen ma tundnud, et ma pean väga tubli olema. Me lammutasime seina magamistoa ja köögi vahel, panime kipsi kolme toa lakke ja ühte seina, pahteldasime, lihvisime nii lage kui seina ja seda tegime kaheksa päevaga. Umbes. Lammutasime vabal päeval, lapsed olid lasteaias, ülejäänud päevad tuli Taavi töölt koju ja tulime maalt siia kahekesi. Olime väga tublid ühesõnaga 😀

Projekt “Kuivatatud lilledest pilt”

See oli väga stressirohke aeg, me oleme (khmm, mina) ikka püsti hullud 😀 Suvel ei liigutanud ma vist lillegi, et midagi teha… Hmm, diivanile õmblesin uued katted küll vist. Kevadel sai köök suures osas valmis, nüüd sügisel oli plaan vannituba valmis saada. Põhimõtteliselt on kõik asjad olemas, aga lihtsalt ei taha enam midagi teha. Taavi tuleb nii hilja töölt, et ei taha üldse teda sinna vannituppa lükata. Tihti on ta üldse ära ja me oleme siin kolmekesi. Ise ma ei viitsi ega taha pahteldada-lihvida ja ma pole veel jõudnud otsusele, mis värvi ma selle ühe seina seal teha tahan. 2016 aasta talvel alustatud vannituba on oodanud, et keegi selle lõpuni teeks. Lihtsalt uskumatu, et me ikka veel ei ole seda valmis saanud 😀 Täielik nuhtlus.

Projekt “Tee ise padjakatted” Kusjuures kangas on tasuta saadud mööblifirma jääkidest, mida iga lihtinimene ka endale lubada saab.

Ühelt poolt ei liigu kõik edasi selle pärast, et me oleme otsustanud maja osta ja praktiliselt oleme tundnud terve suve, et teeme remonti kellegi teise jaoks. Viimased kaks nädalat olen tundnud nagu liiguks köiel. Pole õrna aimu ka, mida elu järgmisena toob. Suured emotsioonid, nii kurvad kui rõõmsad, on minust kõik välja imenud.

Projekt “Lapsele kombe” Sest miks teha elu lihtsaks ja osta poest kombekas.. 😀

Ja kõige selle juures püüan ma olla alati nii tubli. Võtan ette uusi väikeseid ja suuri projekte, et ennast maandada kuskil. Samas ka, et mu kallis abikaasa mind tunnustaks, kuigi sellest puudust ei tule. Püüan hoida neid suhteid, mis veel alles on. Lähen mägede taha, et mõista teisi inimesi, oma lähedasi ja nende mõttemaailma. Ma tean, et ma tundun täiega nõme inimene vahest. Samas hakkan aru saama, et see “nõmedus” ei tulene niivõrd minust kui minu ärevusekombinatsioonist. Seega ma vaikselt õpin leppima sellega, et kõigile ei saagi meeldida. Minul on minu piirid, ma olen õppinud ütlema “ei”, sest iga endast lugupidav inimene just ennast austama peakski.

Projekt “Vana kiiktooli parandamine” Ma panin polstri õhtul ja no üldse ei töötanud pea. Ühesõnaga panin valesse kohta ja liiga vähe kah veel pealekauba. Aga pole hullu, plaan oli nagunii sinna pestav pehme kate panna.. sest lapsed.

Kuulasin 20 minutit podcasti* (ma ei ole seda ikka veel saanud lõpuni kuulata, sest nett on tema eriskummaliselt s**t :D), kui torumehed sisse marssisid. Nad vahetavad täna radikaid ja torusid. Esiteks ma lugesin valesti ja nad tulid täna köök-elutuppa, mitte lastetuppa. Kõik oli ette valmistamata. Sekunditega viskasin kõik asjad lastetuppa, Matu aitas mind nii armsalt, aga ma olin täitsa endast väljas ja kuri. Et ma ei oska lugeda ja et mu kallis abikaasa ka ei oska lugeda. Õhh. See suur emotsioon läks ka üle, aga alles jääb alati viha ja tunne, et ma ei saa hakkama. Jälle see sama vana hea tunne – ma pole piisavalt tubli.

*Podcasti LINK – Terapeut: iseendaga pideval sõjajalal olemine mõjutab tugevalt meie füüsilist keha Tundub väga asjalik, vähemalt esimesed 20 minutit 😀

See postitus pole nüüd selle mõttega, et ära panna või näidata, kui tubli ma olen. See on selleks, et isegi, kui tundub, et keegi jube tubli on, siis ei pruugi ta ise end nii tunda. See ilmselt on seotud sellega, et aju ootab positiivseid laenguid ja ma siis üritan võimalikult palju teha, et see aju saaks selle laengu. Olge teie ka tublid! (Ah ma vihkan juba seda sõna 😀 )

Mariann

2 thoughts on “Tahan tubli olla!

  1. Ma ei tee selliseid asju. Mul varem oli tavapäraste kodutoimingutega nii, et teen ja teen ja teeeeen.. Kuklas on koguaeg tunne, et ma pole piisavalt teinud.. Pean veel tegema, et olla see tubli!
    Aga mitte keegi ei kiida, nähakse ainult neid asju mis on poolikud ja tegemata, mitte seda mida olen teinud terve päeva, et kõigil mõnus oleks.
    Vaikselt, vaikselt olen saanud aru, et liiga palju asju ühel päeval teha ei ole võimalik ja mõnel teisel päeval võib ju ka jätkata.

    1. Täpselt! Nimekiri ei saa mitte kunagi otsa! Lootusetu! 😀
      Ma proovin ka asja rahulikult võtta ja teha täpselt nii palju, kui jaksan. Kuigi siis tuleb ikka see sama tunne, et pole piisav 😕

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

Palun õpeta mind seda ise tegema!

E nov. 2 , 2020
Emana ja lasteaiaõpetajana pean oluliseks mängu, sest ühest küljest see on lõbus ja võimalus veeta lapsega kvaliteetaega ning teisest küljest väga hea võimalus arendada lapse […]