Veebruar on armastuse kuu. Räägime siis armastusest. Kui sul on pere, siis keda kõige rohkem armastama peab? No emad vastavad nagu ühest suuust:LAPSI!! Lapsed ikka esikohal, siis äkki mees ja noo kui aega jääb (no kas ikka jääb?), siis iseennast ka veidi. Täitsa vale värk või mis? Enamus emasid siiski nii mõtleb või vähemalt kunagi see kindlasti nii oli. Ka mina arvasin nii, aga hetkel on aina rohkem ja rohkem mu teele sattunud artikleid, raamatuid, podcaste või telesaateid kus kinnitatakse, et esimesena armasta ikka ISEENNAST. Ou nouuuu, misasja???

Iseennast võib esimesena armastada või?

Jah, nii see on. Kui ema on õnnelik on terve pere õnnelik, või ma eksin? Ääkkkkäääää, ei eksi. Epp Kärsingi ütles, et tema koolitustel küsib naistelt keda kõige rohkem armastama peab? Emad vastavad ikka lapsi, siis ütleb keegi oii vabandust äkki ikka meest? Mõni üksik, kui üldse ütleb iseennast. Kõik algab ju sinust. Kui sinul emana või naisena on tass tühi, siis sul ei ole ju ka teistele, oma perele, oma mehele midagi pakkuda. Sa ärritud kergesti, oled kurnatud ja võid iga asja peale kas vihastuda või nutma puhkeda teadmata miks. Vahel on vaja pidurit tõmmata. Las need riided mis vajavad restilt kokku panemist,triikimist ja kappi torkamist korra olla, mine istu ja joo teed, hinga rahulikult kui vaja mine õue. Küsi abi!

Küsi abi!

Ou nouu veel hullem, mina küll abi ei küsi, keegi veel arvab, et olen hädapätakas ega saa hakkama. Äkki ma ei kõlbagi emaks siis. Ma pean olema super ema, ma pean. Hallooo, ei pea!!! Keegi ei ole, ja kui sa arvad, et on siis arva uuesti.

Kõik mis on internetis ei pruugi nii näida.

See, et keegi lisab instagrammi miljon fotot kui rõõmus ja tegus ta koos lastega on ei ole alati nii. Ok ehk sel pildi tegemise hetkel ta korra oligi. Pilt sai tehtud ja nüüd hõikab lastele, et davai paneme asjad kokku nüüd 😂 no päris nii ka pole vast, aga lihtsalt ei tohi võrrelda ennast teistega, nii need süümepiinad tulevad. Vaatad insta storysid ja ütled: Näe vaata Mati ema tegi hommikuks pannkooke, läheb kõigi oma 3 lapsega õue mängima ja ei tee kordagi vingus nägu – ta on emaks loodud. Teadmata, et Matil on vanaema külas, kes lasi Mati emal eelmisel õhtul rahulikult vanni võtta, hommikul kauem magada ja tegi pannkoogid ka valmis. Mati ema tegi ainult pilti pannkookidest ja tema tass ongi täis, ta sai end välja puhata ja nüüd lähebki rõõmsalt oma 3 lapsega õue. Ja mida sina teed? Vaatad pilte edasi ja ütled, ma pean olema parim, ma ei tohi abi küsida. Muidugi tohid ja peadki küsima!

Puhka!

Kui sa ei jaksa, siis kutsu õde või oma ema appi, ehk mõni sõbrannagi. Tee mehega mõni kompromiss, äkki võid laupäeval hiljem tõusta ja ehk ei pea sa isegi õhtusööki tegema. Vii lapsed vanavanemate juurde ja käi korra üksi poes või võta vaba päev või 2.Tee seda mis sind õnnelikuks teeb! Sa ei pea olema super ema, sa oled nagunii seda, aga mitte siis kui end ribadeks rabad.

Mõtle endale ja armasta iseennast.

See olgu kõige esimene asi. Kui isekas eks. Ühes podcastis, mida juhtusin kuulama soovitab Kaido Kubri üht raamatut, see on Anatoli Nekrassovi “Emaarmastus”. Ma pole seda ise veel lugenud, aga huvi on suur. Ta ütles, et seal on samuti kirjas, et armasta kõigepealt iseend. Sul ei ole teistele midagi anda kui sa endale ei mõtle ja väsinud oled.

Ära jää vanasse aega kinni.

Meil on uus ajastu. Vanemal ajal arvati seda, et mees käib tööl ja naine peab lapsi kasvatama, naine peab kõige muuga ka hakkama saama. Süüa tegema mitu korda päevas , kodu koristama, riideid pesema, triikima, kokku panema ja kappi sättima, iga päev tolmu võtma, tolmuimejaga põrandad puhtaks tegema ja muidugi ka pesema.. Ütleme, et see jada on lõputu.. Tänapäeval see enam nii ei ole. Praegu on juba selline aeg kus neid töid võib mees ka teha. Ja kui keegi neid teha ei saa ja sul raha on, siis noh neid töid võib ka koristaja teha. Ja vabalt võib abi küsida ja see ongi normaalne. Me kõik oleme inimesed. Kui armastame iseend, oleme ka puhanud ja rõõmsad, siis saame teistele ka armastust edasi anda ega pea olema kibestunud või kadedad kellegi peale.

Armasta iseend.

Olgem hoitud ning armastatud!

Maiu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

Olles iseenda suurim vaenlane

L veebr. 13 , 2021
Leidsin selle postituse just täna kogemata üles. Eelmise aasta märtsis kirjutasin selle. Nädal pärast seda, kui kirjutasin esimest korda oma bioloogilisele isale (ta ei ole […]

Sarnased lood