Kui tihti me kipume end võrdlema teistega? See käib nii automaatselt, et ei pane tähelegi. Olin mitu päeva tundnud end ärritatuna ja tusasena – põhjust ei teadnud kuskilt otsida. Kuni ühel hommikul taipasin, et tundsin kadedust ühe teise ema vastu. Täitsa lampi. Küsitlesin seda tunnet ja mõtlesin, et miks ma nii end tunnen. Ma oli kade, sest ma pettusin… iseendas… sest ma pole temaga samal tasemel emana.

Kui ma näen oma sõbrannasid teatud konflikte või segaseid situatsioone lastega lahendamas, siis ma olen üsna tihti heas mõttes hämmingus, kui hästi nad suudavad lastega suhelda nii, et lapsed neist aru saavad. Mul on väga head sõbrannad, kes on ausalt maailma parimad emad ja kes peaksid olema mulle eeskujuks.. aga ma kipun end hoopis võrdlema nendega. Muidugi inspireerivad nad ka mind olema paremad, rahulikumad, kuid esimene mõte on siiski – ma pole piisavalt hea.

Õpi minu vigadest ja õnnestumistest

Ma olen täiega ennasthävitav, kui on võimalus selleks. Suurim vaenlane ikka, päriselt. Aga ma ei pane tähele seda, et ka mind võrdlevad emad endaga. See on ühelt poolt täiega lahe tunne, et jess, olen midagi õigesti teinud. Teisalt on täiega nõme tunne, sest ükski ema ei peaks end minu või kellegi teisega võrdlema, sest me oleme ainulaadsed. Me peaksime õppima teineteiselt!

Mis saaks siis, kui me võtaksime üksteiselt parimad jooned ja lisaks need enda ellu täiesti süüdimatult. Mis saaks siis, kui sa ennastunustavalt imetleks teist ema ja tunnustaks seda, mida ta teeb. Mis saaks siis, kui sa märkaksid enda juures neid ilusaid hetki, mil sa lahendad mingi jama rahumeelselt ja kindlameelselt. Mis saaks siis, kui sa kiidaksid ennast selle eest, kes sa just parajasti oled. Mis saaks siis, kui sa andestaksid endale need hetked, mil sa läksid närvi ja paluksid ka lastelt vabandust. Siis sa ilmselt mõistaksid, kui eriline sina oled ja mis on sinu väärtus.

Sinu ebakindlus tuleb ilmselt sealt, kus minugi – armastuse vajakajäämisest iseenda vastu. Kuidas ma saaksin end veel rohkem armastada? See on küsimus, mida ma küsin endalt iga päev. Ma võin olla teoorias üsna hea, aga astuda ikka pidevalt samadesse ämbritesse. Miks elu ei võiks olla selline nagu koolis, et kui tegid kontrolltöö viiele ära, siis võisid selle ära unustada. Päris elus tulevad ühed ja samad jamad ikka pinnale, mis siis et neile on ammu juba vastused leitud. Kas ma olen ainus?? 😀

Kuidas tunda end väärt emana

Ma tunnen end siis nii, kui ma olen end täielikult lastele pühendanud kas või korra päeva jooksul. Mina teen kõige lollikindlamat asja. Istun lastega põrandale maha ja mängin nendega seda mängu, mida nemad parajasti tahavad. Ma näen, et neil on vaja minuga 1:1 aega ja kui ma seda neile pakun, siis tunnen, et olen midagi hästi teinud. Kui ma teen midagi valesti, lähen närvi ja tõstan häält, siis ma vabandan kohe, kui olen suutnud maha rahuneda ehk umbes 1-2 minutit hiljem. Seletan neile, miks ma närvi läksin ja vahel kui energiat on, siis seletan, kuidas oleks õige käituda. Ma tunnen, et ma olen neile näidanud, et vabandamine on vajalik ja enda tunnetele olen andnud nime – no parim võit antud olukorras. 😀

Ma proovin kaasata lapsi nii palju, kui jaksan minu tegevustesse, aga mis siin salata, kõige parem on muidugi üksi toimetada. Ma olen üsna hea multitaskija, aga Isabeliga peavad silmad olema koguaeg kukla taga ja temaga juhtub koguaeg pisikesi õnnetusi, millest ta end muidugi väga muserdada ei lase. Kui me oleme valmis saanud pannkoogitaigna ja 10 minutit saab täis (sest nad mõlemad enamasti kauem vastu ei pea) siis lahkub ta rõõmsa tujuga ja mina olen ka õnnelik, et vastu pidasin ja koos aega veetsime. Vahest meeldib mulle lastega kunsti ka teha, aga siis on raudselt vaja rohkelt energiat, et pärast rahumeelselt üksinda koristada. Sest isegi, kui ma olen kõige paremini planeerinud kõike, nad suudavad olla lapsed ja tekitada hullu segaduse 😀

Minu aeg

Millal sa viimati said olla oma mõtetega üksi? Ilma, et peaksid oma mõttelõnga pooleli jätma ja nii mitu-mitu korda järjest. Millal sa viimati vaikuses olid? Kus keegi ei pärinud sinult mitte midagi. Kui ainus, millele sa mõtlesid, oli sinu vaba päeva plaan. Kui elasid hetkes ja nautisid iga sekundit selles? Ma mõtlen tihti tagasi paar aastat, mida kõike ma olen kogenud ema, naisena. Mul on lõpuks täiesti oma aeg, ma saan teha, mida mina tahan. Ja seda süüd tundmata kõigest vähem kui kaks kuud, sest ma arvasin, et emad peavad oma lapsi ise kasvatama, abi küsimata. Kellele sa need lapsed veel tegid, lasteaiale? Tegelikult pole see ju üldse nii. Ja see on veel eriti rumal, et ma arvasin, et MINA pean nii elama. Ma ei vaadanud halvasti, kui teised emad oma lapsi lasteaeda viisid. Aga endale heitsin seda koguaeg ette. Sest ma täitsin enda lapsepõlve auke lastel. Ja neil pole neid auke. Jälle lihtsalt üks asi, mida endale teadvustada ja lasta sellel tundel minna.

Ja ma ei kirjuta jumala ausõna seda siia seepärast, et sa mõtleks, et ma nii lahe emps. Vaid mind aitab, kui keegi kirjutab ka näited, kuidas mingi asi võib head tunnet tekitada, et leida just see, mis mulle sobib.

Räägi mulle, mis aitab sinul end väärtusliku emana tunda!

Armastusega, Mariann

One thought on “Enda võrdlemine teiste emadega

  1. Sa oled minu silmis väga väga tubli ema. See teistega võrdlemine on üks paha asi, seda on saanud ise ka teha ja head tunnet see ei tekitanud, peas olid ainult mõtted, et kuidas kõik teised saavad ja mina ei saa? Olen vaadanud sinu postitatud pilte ja mõelnud ikka, et wau kui palju asju sa jaksad lastega koos teha, sa kaasad neid nii paljudesse toimingutesse ja see on imetore💓 Ma tunnen end väärtusliku emana kui mu poja tuleb ja ütleb, et emme sa oled nii kallis mulle, siis mõtlen küll et midagi olen vist õigesti ka teinud. 💓

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

Kuidas mõtlemine elu muudab?

T märts 16 , 2021
Maxwell Maltz, ilukirurg, kirjutas raamatu “Mõtlemine muudab maailma. Uus psühhoküberneetika”. Link sellele raamatule siin. Seda raamatut soovitas Kai Oja oma minapildi muutmiseks oma Instagramis ja […]

Sarnased lood