Maxwell Maltz, ilukirurg, kirjutas raamatu “Mõtlemine muudab maailma. Uus psühhoküberneetika”. Link sellele raamatule siin. Seda raamatut soovitas Kai Oja oma minapildi muutmiseks oma Instagramis ja ka Katre Kulboki challenges. (Need kaks naist on imelised ja innustavad ning inspireerivad mind täpselt siis, kui mul on vaja tõuget!) No järelikult peab selle raamatu kätte võtma ja läbi lugema.

Ja mida ma avastasin?

Ma kasutan nüüd rohkem enda mõtete ja uskumuste küsitlemist, lükkan neid ümber ja muudan muretsemise positiivseks – mida head võib minuga juhtuda. Ma pean saama edukogemust, mis tekitaks minus tunde, et ma liigun mingis suunas oma elus ja see omakorda innustab mind veel rohkem liikuma. Ma suutsin andestada ja edasi liikuda, sest ma ei taha lasta end minevikul mõjutada. Ma lasksin lahti tulevikus elamisest ja proovin usaldada elu, sest elu armastab mind. Ausalt öeldes pole see kerge. Ma ei ole suutnud tulla siia kirjutama, kuigi ma nii väga tahan, sest ma kahtlen endas, minu kriitik on liiga valju ja ütled liiga haavavaid sõnu, mis panevad mind teki alla peitu ronima.. mida ma ka teinud olen, kui aus olla. Aga ma tõesti tahan enda ellu muutust, ma tahan end armastada, ma tahan lennata. Muide ma avastasin, et mulle meeldib enne magamaminekut teha rahustavat joogat, pärast mida ma mediteerin ja pärast seda kuulan lugu Sialt – Courage to change. See lugu on nii hinge läinud ja ma iga kord tunnen, et ma päriselt olen valmis lendama.

Nüüd lõigud raamatust, mis mind eriti inspireerisid ja puudutasid

Psühhiaater dr Norton L. Williams ütles, et nüüdisaja inimese ärevus ja ebakindlus tuleb vähesest eneseteostusest ja seesmise kindluse võid leida siis, kui “leiad endas individuaalsuse, ainulaadsuse ja eripära…” Lk 76

Kuidas kasutada lõõgastumist enda dehüpnotiseerimiseks. Meie praegused veendumused, head või halvad, tõesed või valed, kujunesid pingutuseta, sundust tundmata ja “tahtejõudu” rakendamata. Meie harjumused, head või halvad, kujunesid samal viisil. Uute veendumuste või uute harjumuste kujundamiseks peame rakendama sama protsessi – lõõgastunud olekus. Pingutamine on peamine põhjus, miks enamikul inimestele ei õnnestu kasutada oma sisemist jõudu (Lk 76). Füüsiline lõõgastumine toob igapäevase praktiseerimise korras kaasa vaimse lõõgastumise ja lõõgastunud hoiaku, mis võimaldab meil oma automaatset mehhanismi paremini teadlikult kontrollida (Lk 77).

Harjutused, mis aitavad lõõgastuda

Kirjeldan harjutust, mis minul hästi toimib ja nt aitab ka magama jääda, kui ma olen väga ärevil. Oma kujutluspildis lamad voodis. Kujuta ette, et su jalad on tehtud betoonist ja su jalad on väga rasked, nad vajuvad sügavale madratsi sisse. Nüüd kujutle, et su käed, kael, pea, keha on betoonist ja vajud üha sügavamale madratsi sisse. Teine harjutus, mida ma olen juba tegelikult teinud enne raamatu lugemist ja ka siin blogis sellest kirjutanud, on: mine mõtetes tagasi lõõgastava ja meeldiva pildi juurde minevikust ehk kohta, kus sa olid kõigi oma viie meelega kohal ja tundsid rõõmu, vaikust, rahulolu. Pööra tähelepanu sellele, mis on su ümber, mida sa kuuled, mida sa oma kehal tunned. Mida rohkem juhuslikke üksikasju sa mäletad ja endale silme ette manad, seda edukam sa oled. (Kirjapilt ja seletus erineb natuke raamatus kirjutatust, aga leiad selle ja teised harjutused lk 78-79)

Enda pidev kritiseerimine seniste vigade ja eksimuste eest ei tee midagi paremaks, aga teisest küljest kipub alal hoidma seda käitumist, mida püüad muuta. Hetkel, mil muudame meelt ja lõpetame vaimu andmise minevikule, kaotab minevik koos oma vigadega meie üle võimu (Lk 85). Ehk kui me ketrame kogu aeg pilte minevikust, kus me eksisime või kus meile tehti liiga, siis me tõmbame endale kõike seda halba uuesti ja uuesti ligi. Selle puhul aitab palju see, kui sa lähed sellesse olukorda ja annad endale või sellele inimesele andeks ja jagad oma armastust talle, saadad endale või talle ilusad mõtted ja head soovid. Ühesõnaga täida end armastusega.

Võimatu on läbi kukkuda, kui sa usud iseendasse

Maltz räägib hüpnotiseerimisest, kuidas inimene hakkab uskuma seda, mida talle öeldakse. Nt ta on edukas, tal on võimed kirjutada suurepärane raamat jne, siis ärgates usub ta just seda ja ei lase ebakindlust ligi, sest varasemad läbikukkumised ei mängi enam rolli. “Kui tavalised inimesed kannavad endas andeid, võimeid, jõudu, mida hoitakse kontrolli all ega kasutata ainult mälestuste tõttu varasematest läbikukkumistest – miks ei võiks siis ärkvelolekus inimene kasutada neid samu võimeid, eirates varasemaid läbikukkumisi ja “käitudes nii nagu oleks võimatu läbi kukkuda”? (Lk 86) Ma ausalt olen proovinud nii mõelda, aga kahjuks on ebaõnnestumised veel liiga eredalt mind mõjutamas. Samas kirjeldab Bertrand Russell oma meetodit, kuidas valeuskumustel põhinevaid automaatseid reageerimismustreid muuta. Lühidalt küsitle oma mõtteid, juuri välja kõik negatiivne, uuri neid ja heida kõrvale. Mis põhjustab sinus süütunnet või midagi muud, veena ennast põhjalikult nende põhjuste absurdsuses. Mõtle sügavalt, mida mõistus tahab sulle öelda. Ära lase oma irratsionaalsetel uskumustel vaidlustamata läbi lipsata ega enda üle võimust võtta. Ole empaatiline enda suhtes (Lk 87).

Lisaks sellele, mida Russell kirjeldas, küsib Maltz ka 4 küsimust, millega võiksime me kõik oma veendumusi hinnata. 1. Kas sellisel veendumusel on mingi ratsionaalne põhjus? 2. Kas võib olla, et see veendumus on vale? 3. Kas jõuaksin samale järeldusele mõne teise inimese kohta sarnases olukorras? 4. Miks peaksin jätkuvalt käituma ja tundma nii, nagu see oleks tõsi, kui pole ühtegi head põhjust seda uskuda? – Maadle nende küsimustega, maadle oma sisemise kriitikuga, maadle iseendaga. Kas mõistad, et oled end petnud ja alahinnanud – mitte “fakti” vaid rumala veendumuse tõttu? (Lk 89)

Katre Kulboki enesearmastuse väljakutses kirjutame me need mõtted paberile ja see toimib minu jaoks oluliselt paremini, kui lihtsalt peas ketramine. SEST kui sa pöörad ringi nt lause: Ma ei saa kunagi edukaks — Ma saan väga edukaks. Siis seda lugedes jääb ikka rohkem meelde see, et see on võimalik ja saavutatav. Vähemalt minul on see nii. See muidugi ei tähenda seda, et ma järgmine päev jälle end samamoodi tunnen. Ma pean kogu aeg endale meelde tuletama seda, et kõik on võimalik, kui sa usud!

“Pärsitud” inimene

Ära oma loovat masinavärki kinni kiilu ehk mõned inimesed on sotsiaalsetes olukordades ujedad ja kohmetud lihtsalt seepärast, et nad on liiga teadlikult murelikud, liiga ärevil õige asja tegemise pärast. Nad on murettekitavalt teadlikud igast oma liigutusest. Me peame selliseid inimesi “pärsituteks”, aga tõesem oleks öelda, et inimene pole pärsitud, vaid et inimene on pärssinud oma loovat mehhanismi. Kui need inimesed saaksid vabaks lasta, lõpetaksid üritamise, ei muretseks ega mõtleks oma käitumise peale, saaksid nad tegutseda loovalt, spontaanselt ja olla nemad ise (Lk 100). Ootan, millal see minuga juhtub.. 😀

Aktsepteeri ennast. Ole sina ise. Sa ei saa teostada potensiaali ja võimalusi, mis peituvad selles ainulaadses ja erilises milleski, mis on “SINA”, kui keerad sellele pidevalt selja, häbened ja vihkad seda või keeldud seda tunnistamast (Lk 140). See läheb üsna hästi kokku ka emadusega – nt lause: ma pole piisavalt hea.. Mida ma ikka ja jälle ümber lükkama pean, nüüd juba edukalt.

Sina sead oma eesmärgid

Nördimuse tegelik põhjus – oled sina, sinu enda emotsionaalne vastus, sinu enda reaktsioon. Nördivus on vastuolus loova eesmärgi poole püüdlemisega. Loova eesmärgi poole püüdlemise puhul oled sina looja, mitte passiivne vastuvõtja. Sina sead oma eesmärgid. Keegi ei võlgne sulle midagi. Sa püüdled ise omaenda eesmärkide poole. Sa vastutad oma edu ja õnnelikkuse eest. Nördimus ei sobi sellele pildile, just sellepärast ongi see ebaedumehhanism (Lk 154). Elu muutub väärtuslikuks, kui sul on väärtuslikud eesmärgid.

Tekita rohkema elu vajadus. Elu on abinõu eesmärgi saavutamiseks. Kui elu kohandab ennast nii paljudes erinevates vormides, et toimida abinõuna eesmärgi saavutamiseks, kas pole siis alust oletada, et kui asetame ennast sellisesse eesmärk-olukorda, kus on vaja rohkem elu, siis me ka saame rohkem elu? Loovus on kindlasti üks elujõu tunnuseid. Ja loovuse tuum on tulevikku, eesmärgi poole vaatamine. Tekita nostalgia tuleviku järele, mitte mineviku. Usk, julgus, huvi, optimism, ootus toovad meile uue elu ja rohkem elu. Eesmärgitus, pessimism, pettumus, minevikus elamine pole ainult “vanale eale” iseloomulikud, vaid aitavad sellele kaasa (Lk 252-253)

Sina otsustad, millal reageerida

Sinu esmaabikarp – sisemist häiritust või rahulikkuse vastandit põhjustab peaaegu alati üle reageerimine, liiga tundlik “häirekella-reaktsioon”. Kui jätad reageerimata – lased telefonil heliseda – siis tekitad sisseehitatud rahusti või vaimse sirmi enda ja häiriva stiimuli vahele. Reageeri emotsionaalselt ainult sellele, mis on, siin ja praegu – ja eira kõike ülejäänut. Lõõgastumine on looduslik rahusti, kasuta oma meeltes “vaikset tuba”. Harjutamiseks võid ette kujutada olukordi, mis on sind varem häirinud, kuid nüüd mängi see läbi jäädes reageerimata häirimatu, rahuliku ja tasakaalukana (Lk 204-205) Maltz palus telefonile mitte vastata, et harjutada lõõgastumist.

Elus on faktid ja reaktsioon faktidele. Näide meie elust. Taavi pani mind halvasti tundma, see on fakt. Kui ma ütlesin talle, mida ma tunnen, siis tema reageeris sellele vasturünnakuna, sest ta arvas, et mina ründan. Ta pani selle lause ümber nii palju enda peas loodud arvamusi ja uskumusi, mis on pärit tema enda seest ja võib-olla ka minevikust. Ta ei rääkinud minuga tükk aega ja mina ei torkinud teda, sest mina sain haavata. Arvasin, et ta ei kuula mind ja teda ei huvita minu tunded, ka mina panin oma uskumused selle külge. Hiljem rääkides saime me mõlemad aru, et me reageerisime sellele olukorrale väga valesti. Saime oma veast aru ja oleme loodetavasti õppinud üksteist jälle paremini kuulama. Ma ei oleks praegu siin, kui ma ei oleks muutnud oma mõtlemist ja see raamat ka tõesti aitas mind väga palju.

Mugavustsoonist välja rabelemine

Haavatavus. Selleks, et elada loovalt, pead tahtma olla veidi haavatav. Peame loovalt elades vajaduse korral olema valmis natuke haiget saama. Paljud inimesed vajavad paksemat ja tugevamat emotsionaalset nahka, kui see, mis meil on. Aga nad vajavad ainult tugevamat emotsionaalset pealisnahka, mitte kesta nagu auster. Usaldamine, armastamine, enda avamine emotsionaalseks suhtluseks teiste inimestega tähendab riskimist haiget saamisega (Lk 172) Rõõmud ja ka kurvad hetked tabavaid meid kõiki, kui me oleme avatud. Võidutunne tuleb alati ka pärast seda, kui oled teinud midagi täiesti sinu enda elemendist väljas ja see õpetab olema rohkem avatud, päriselt.

Edumuster

Kuidas taas-esitada oma sisseehitatud edumustreid. Meenuta mälestust, kui tundsid edu. Kuidas sa end tundsid, milliseid helisid kuulsid, milline oli su ümbrus, mis veel toimus, mis aastaaeg oli jne. Kui suudad meenutada oma tundeid minevikus, aktiveeruvad need uuesti olevikus. Avastad, et tunned end enesekindlana, sest enesekindlus tugineb mälestustele varasematest õnnestumistest. Kasuta oma loovat kujutlusvõimet, et endale ette kujutada, kuidas täpselt sa tegutseksid ja kuidas täpselt ennast tunneksid, kui oleksid juba edu saavutanud (Lk 233).

Kuidas kasvatada usku ja julgust. Muretse positiivselt. Alusta sellest, et visandad ja määratled endale kõige soovitavama võimaliku tulemuse. “Oletan, et parim võimalik tulemus saab tõepoolest tõeks.” See on võimalik ja võib juhtuda. Kujuta oma vaimupildis ette neid võimalusi üksikasjalikult, lisa neile detaile, täiustusi, korda neid üha uuesti ja uuesti. Avastad, et hakkavad tekkima kohasemad tunded, nagu oleks soodne tulemus juba teoks saanud. Seekord on nendeks tunneteks usk, enesekindlus, julgus – “võidutunne” (Lk 234).

Kuidas elada iga päev. Dr John Schindler tõi oma raamatus “How to live 365 days a year” välja kuus põhivajadust, mis tema arvates on igal inimesel: 1. Armastusvajadus 2. Turvalisusvajadus 3. Loova väljendamise vajadus 4. Tunnustusvajadus 5. Uute kogemuste vajadus 6. Eneseaustuse vajadus. Maltz lisaks nendele kuuele veel: rohkema elu vajaduse. Vajaduse oodata rõõmsalt ja ootusärevalt homset ja tulevikku (Lk 251).

Postitus tuli väga pikk, aga loodan, et leidsite siit midagi enda jaoks. Muidugi lugege ka raamatut, kui teis huvi äratasin.

Armastusega,

Mariann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

Ainult natukene veel

P märts 28 , 2021
Ma olen kuri ja vihane ja kurb ja tahaks karjuda ja nutta… Ma niiiii vihkan seda praegust olukorda. Nii väga. Kõik läheb mäest alla mega […]

Sarnased lood