Vaata oma keha ja ole aus

Selleks, et toimuks muutus, on vaja olla haavatav. Ma joonistasin enda kehast pildi 2019 aastal. Tegin endast pildi ja siis visandasin iga voldi, mis mul oli. Olin aus. Ma vaatasin seda pilti ja nägin oma keha esimest korda sellisena. Ma ei olnud enda keha peale vihane, ma ei tundnud, et ma olen kole. Aga ma ka ei armastanud oma keha. Järgmise pildi tegin 2020 ja siis 2021. Teine kord pildistades tundsin ma end hästi, sest ma olin aktsepteerinud oma keha, volte, suurust, kaalu. Ma tundsin end seksikalt, sest mu keha on palju enamat sellest, mis välja paistab. Aga ma ei armastanud oma keha. Järgmised korrad pildistasin end jälle samamoodi – tundsin end väga seksikana, ausalt öeldes mulle meeldib mu suur tagumik 😀 Aga ma ikka veel ei armastanud oma keha.

Need pildistamised aitasid mul oma kehaga sõbraks saada ja tutvuda. Ma soovitaks seda tegevust kõigile teistele, kes ei tunne end oma kehas hästi. Kujuta ette, et sa oled seksikas, ilus ja sind ei huvita sinu voltide ja kaalu arv. Tunneta end oma kehas hästi ja pildista seda. See kiirgab välja.

Body and mind are connected.

Pärast seda, kui otsustasin jaanuaris oma kehale tähelepanu pöörata, on kõik liikunud positiivsuse suunas. Jah, ma ei saa midagi teha oma armistunud kõhuga, mis aina rohkem kortsu läheb, sest kõhu ümbermõõt väheneb. Aga ma saan muuta seda, kuidas ma temasse suhtun. See on minu keha, üks väga oluline osa minust. Ma saan muuta seda, mida ma söön ja kui palju ma liigutan oma keha. Kui palju ma kuulan oma keha ja olen päriselt kohal. Jah, kõik päevad ei ole nii ilusad. On päevi, kus ma tunnen end halvasti ja ei suuda end peeglist vaadata.

Keha on nii palju muud kui organid… Ma olen õppinud oma keha armastama, sest me oleme koos tõesti elu lõpuni. Hiljuti rääkis vanaema sellest, kuidas ta end vaatas ja kui palju ta keha muutunud on, mis on ju tegelikult ilmselge. Aga see ütleb mulle ka seda, et me keha muutub alati ja elu lõpuni. Me ei saa seda ideaali taga ajada, sest seda ei tule kunagi. Me saame pingutada selle nimel, et armastada oma keha, olla tänulik, toita teda tervisliku toiduga, panna ta lihased ja liigesed liikuma. Meie keha tänab meid selle eest ja meie vaim on ka tänulik.


Ma oleks võinud siia jõuda juba teismeeas, aga ma ei saa muuta minevikku. Küll aga saan ma õpetada oma lastele, kui imelised nad on ja kui tänulikud, uhked nad võiksid oma keha üle olla. Nad peavad enda keha liigutama, sööma tasakaalustatud toitu, sest nende keha vajab seda, mitte seepärast, et keha peab ideaalne olema.

Ja veel..

Alates sellest ajast, kui ma hakkasin märkama enda ümber naisi, kes ei ole peenikesed ja ideaalsed, tundsin ma, et ma ei saa peita oma keha. Ma hoian istudes kõhtu sees. Kui kodus kannan riideid, mis on keha ümber, siis ma hoian kõhtu sees, et abikaasa näeks mind natukene saledana. Ma teen seda automaatselt, sest ma olen nii harjunud. Aga kui ma nii teen, siis ma hingan pinnapealselt ja õhk ei jõua sügavale kopsudesse. Mediteerimine oli paras nuhtlus alguses, sest kuidas ma hingan nii, et punnitan kõhu välja. Õudne! 😀 Noh, ja nüüd pärast pikka harjutamist suudan ma kontrollida seda ja märkan, kui hakkan jälle kõhtu sees hoidma ja valesti hingama. Ma märkan kõiki neid naisi enda ümber, kes ei ole rahul oma kehaga. Ma üritan mitte häbeneda oma keha, sest ma tahan, et mitte keegi ei teeks seda. Mind aitab väga see mõtlemine.

Oleme üksteisele toeks ja tunnustame üksteist, armastame ja hoolime teistest rohkem, siis hakkame ka end paremini tundma ja miks mitte ka armastama. Minul läks nii.

Armastusega, Mariann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

3+1 vestlusõhtut: naisest emaks kasvamine

N apr. 22 , 2021
Ühel ilusal päeval võttis minuga ühendust Riina, et jagada minuga oma mõtet korraldada koos midagi vahvat. Ma olin väga rõõmus, et ta selle välja käis, […]

Sarnased lood