Nii kaua, kui ma ennast mäletan, siis ma olen üsna hästi teadnud, mida ma elus tahan ja mida mitte. Mul on alati olnud mingi suund, kuhu poole liikuda ning palju soove ja unistusi, mida täita. Aga ma olen rohkem selline kulgeja, et sihtpunkt on küll teada, aga kuidas või millal ma sinna kohale jõuan, seda vaatan jooksvalt. Ma ei oska öelda, kas selline kulgemine elus on hea või halb.

Liigsed piirid ja tähtajad ning kindel päevakava või kindlaks kellaajaks kuskile minemine mõjub mulle kuidagi ahistavalt. Aga teinekord ma tunnen jällegi, et vajan kindlat plaani, konkreetseid eesmärke, rohkem süsteemsust. Ja siis ma panen kirja omale eesmärke, isegi kuupäevalisi, luban ennast kätte võtta, aga midagi ei muutu. Eesmärgid jäävad paberile, kuupäevad mööduvad, olen endas pettunud…

Eduplaneerija

Eelmise aasta lõpus sattusin juhuslikult aga Helina Mägi eduplaneerija kalendermärkmiku otsa ning sellega koos läbisin ka lühikoolituse. Märkmik on väga hea abivahend eesmärkide seadmisel. Seal saab paika panna suuremad eesmärgid ja siis väiksemaid samme nende teostamiseks planeerida. Rohkem infot eduplaneerija kalendermärkmiku kohta saab lugeda siit.

Koolitus pani mind ka asju veidi teise nurga alt vaatama. Sain sealt mitmeid mõtteid, miks mul eesmärkide täitmisega nii halvad suhted on. Panen siia kirja kolm põhiküsimust, mis mind kõnetasid ja mis on mind eesmärkidega edasi aidanud.

Mida ma täna vajan, et hakata liikuma eesmärgi poole, siit kohast, kus ma praegu olen?

Tihtilugu, me seame omale üsna suured eesmärgid, mis ei ole üldse halb, sest unistama peabki ju suurelt, aga liikuda tuleb pisikeste sammudega. Et, kui ma sean omale eesmärgiks, et ma tahan minna talvel Tartu maratonile suusatama, aga ise pole aastaid suuski allagi pannud, siis keskendudes ainult lõppeesmärgile, on loobumine üsna kiire tulema, sest see tundub liiga võimatu. Tuleks aga mõelda, mis on need väikesed sammud, millega saan alustada sinna poole liikumist. Ja kui algus on tehtud, siis edasi läheb juba kergemini.

Miks ma lükkan plaane/tegutsemist edasi?

Sest ma ise räägin omale lugu (sisekõne oma peas), et ma ei taha tegutseda, et mul pole motivatsiooni, et täna pole õige päev ja sada muud vabandust. Tuleb muuta oma mõtteid, siis tekivad ka vastavad tunded ja soov tegutseda. Meie mõtted kontrollivad meie tundeid. Tegevuse tegemine ise ei ole raske aga keeruline on loobuda mõttest, mis takistab tegevust. Vaja on oskust ennast juhtida tundesse, mis tagab tegevuse tegemise. TUNNE ALLUB MÕTTELE. Küsin endalt, kas mu mõte aitab mul liikuda selles suunas, kuhu tahan. Kui mul on raske minna tegevusse, siis mul on vaja teadvustada, mida ma mõtlen seoses selle tegevusega ning märgata, et minul on kontroll oma mõtete üle ja mina võin neid muuta nii, et need oleksid eesmärgi täitmist toetavad. Ma kas otsustan, et ma teen tegevuse ära või otsustan, et ei tee. Alati on valik minu ja mina vastutan. Süüdi ei ole halb ilm või muud asjaolud.

Kuidas jääda plaanidele kindlaks?

Ma räägin omale lugu, et ma jään plaanidele kindlaks. Ma otsustan, et ma jään plaanidele kindlaks. Järjepidevus ei ole mingi väline jõud, vaid ma ise otsustan, et olen järjepidev. Kui ikkagi jääb tegevus tegemata, siis oli eesmärk liiga keeruliselt sõnastatud või enda sisekõne ei toetanud tegevust.

Tänasel päeval…

Ma oskan eesmärke täpsemini sõnastada ning ma näen seost tänaste väikeste sammude ning suurema tuleviku eesmärgi vahel. Võin öelda, et ma olen eesmärkidega sõbraks saanud. Aina rohkem on eduelamusi ja täidetud eesmärke. Loomulikult ma endiselt veel libastun ja vahel ma tahangi lihtsalt kulgeda. Ja ma usun, et see on ka okei.

Ma oskan paremini jälgida oma mõtteid, ja see on abiks nii paljude muude teemade puhul samuti. Tuletan endale pidevalt meelde koolituselt saadud tarkusetera:

Mõte on lihtsalt mõte, mõte on minu valik.

Päikest,

Kaia

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

OSHO "Emotsionaalne heaolu"

N juuli 15 , 2021
Emotsioonid on muutlikud, seepärast neid kutsutaksegi nii. Inglise keeles “motion” on liikumine. Mis on vaimu ja teadvuse vahe Tarkus pole mitte paljude asjade teadmine, vaid […]

Sarnased lood