Kuidas emadus mind muutis?

Arvasin, et kõik on loodud emaks. Kui mul lapsi pole, siis mis mul teisiti oleks? Naine ju olen, lapsed meeldivad.

Sain emaks

Sain emaks ja mõtlesin, vauuu kui palju emotsioone võib lapse saamine tuua. Juba alguses rasedusest teada saamine, sellest teistele teatamine, sünnitamine, lapse kasvatamine. Vau

Peale emotsioonide, ka füüsiline pool. Esiteks sa oled mega väsinud, väga tihti. Teiseks sa vead last/lapsi igale poole kaasa, vahel ka wc-ss 🤣👏. Kott on alati pakitud või vajab pakkimist, kui vaja kodust välja minna. Käid nagu kaamel. Kolmandaks, sa jooksed kogu aeg järele oma lapsele.. Noh alguses tahad, et ta roomaks, siis mitte enam nii väga. Siis tahad, et ta kõnniks, siis mitte enam nii väga 🤣. Lõpuks jooksed järgi, et appi ära kuku igale poole, ära roni, ära turni. Tsiisas 🤣🤣

Emaks olemine

Emadus on mind kõvasti muutnud. Ma ei mõtle ainult enda asju, mõtlen kogu aeg oma lastest. Uskumatu, isegi kui olen korra eemal, mõtlen ikka oma laste peale.

Emadus on mind muutnud arvestama teistega, arvestama endast palju palju pisematega ja nende soovidega. Soovidega, mida nad kohe ei oska väljendadagi.

Emadus on mind muutnud kannatlikumaks. Kõik asjad ei tule kohe, kõik asjad ei juhtu kohe. Just selline ma olin ja siiski mingil määral olen veel – ma tahan kõike kohe ja praegu. Nüüd kui on lapsed, siis vahel ei saa esimese asjana isegi wc-sse minna, sest kõige pealt tuleb oma lapsel mähe ära vahetada.

Emadus on mind muutnud väga palju ka närvilisemaks. Haiged lapsed, jonnised lapsed, kellel tulevad hambad, magamata ööd, kehv uni, vahel ei jõua süüa.. See kõik ajab vahel ikka mega närvi. Olen aru saanud, et ka enda eest peab hoolitsema, mitte ainult laste. Seda ma kohe emaks saades ei mõelnudki. Uskumatu, aga tõsi.

Abi

Teist korda emaks saades olen õppinud ka abi küsima. Esimese lapsega ma väga abi ei palunud. Tahtsin näidata, kui hästi ma hakkama saan. Nüüd kui mul on kaks last, julgen palju rohkem abi paluda.

Abi palumine ei ole läbikukkumine. Seda ma arvasin, et ma olen kui tundsin, et vahel ma lihtsalt ei jõua ja tegelikult oleks abi vaja. Ma tundsin seda, aga ma ei palunud abi. Nüüd ma näen, et abi paludes on mul endal kergem, saan oma tassi natukenegi täita. Kasulik on see ju kogu perele-ema on rõõmsam ja palju energilisem.

Emadus

Emadus on muutnud mind nii naiselikumaks kui lapselikumaks. Emadus on väga, väga vahva ja võib samas olla ka väga väga raske. Abi küsida on täiesti okei ja seda peakski tegema. Mängi lastega, ole ise lustlik, aga astu vahel ka ema rollist välja ja ole lihtsalt naine või mis iganes roll sul veel olla on. Emadus muudab palju, kuid see ei ole kindlasti halb. See on väga lahe kogemus, mida loodan, et kogevad paljud naised.

Olge armsad,

Maiu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

Badass ema

N aug. 19 , 2021
Mõtle, milline on see naine, mida teeb, mida tunneb, kuidas räägib endast. Minus on olemas see naine, kes vallutab maailma. Ma olen sihikindel, talun pinget, […]

Sarnased lood