Viimane nädal olen ma teadlikult ära kadunud ja üritanud oma peas korda luua, sest mind ootab päris mitu väljakutset.

Õpingud

Läksin Tallinna Ülikooli avatud õppe kaudu õppima, et täita eelpädevus magistri jaoks. Soov on minna loovteraapiat õppima. Mõnus vaheldus on see ka muidugi, lisaks kõigele muule. Esimeses loengus oli väga imelik end taas leida mõtlemas, kuidas ma ei ole piisav, kuidas ma ei usu endasse ja minu vanad uskumused enda kohta tulid ootamatult üles. Loengu lõpuks olin ma vaigistanud selle osa endas, mis sisemine kriitik mulle sosistas. Sel aastal õpitu on pähe kulunud ja nii kergelt mind mu negatiivsed mõtted enda suunas ei murra.

Tööle!

Lisaks sellele, et käin mõnikord loengut kuulamas, lähen ma tööle. Täiesti uus kogemus ja seekord olen ma riigi palgal, kui nii võib öelda. Nimelt lähen ma kooli õpetaja abiks. MEGA äge, ma olen väga põnevil ja positiivselt meelestatud. See töö ei saa kohe kindlasti lihtne olema, aga tunnen, et see on üks samm tugiisikust kõrgemale ja kindlasti tuleb kasuks ka mu eriala valikule. Ja kuna ma olen loominguline inimene, siis saan seal oma ideid realiseerida. Nii palju, kui see võimalik on.

Kõigele sellele mõeldes ootab mind üks väga põnev aasta ja kindlasti on see nii mulle kui meie perele väljakutse. Esiteks töötasin ja õppisin ma viimati 6 aastat tagasi. Olgu, koormus on ikka kordades väiksem, aga seekord on mul kaks väikest jubinat, kes tähelepanu soovivad. Lisaks on meil koroonapuhang tulemas ja juba see teeb mind närviliseks, sest tulevik ei ole kindel ja minul on kontrolli vaja, no palun natukenegi.

Meeleolu

Hetkel on ka täielik madalseis. Ma vaikselt korjan end kokku, et jälle oma vundamendiga tegeleda. Ma ei saa aru, kuidas üks inimene ei suuda olla järjepidev. Tänane teema on raudselt enesekontroll, sest ma olen jälle liiga palju üritanud kontrollida elu ja elu on mind kontrollinud, mitte mina end. Kui saate aru, mida ma mõtlen. Ma kaon liiga tihti jälle oma mõtetesse, südame kuulamine jääb kuidagi tagaplaanile ja õnn ei tundu enam valik.

Tabasin end sellelt mõttelt eile ja tegin video, millega ma rahule ei jäänud ja tegin ka live instagramis, mis üles ei läinud, sest aku sai tühjaks. Mõtlesin siis, et okei. Tavaliselt, kui miski ei õnnestu, siis ma ei tohi pushida ja vägisi end läbi suruda. Seda pean veel natuke õppima, aga algus on tehtud. Kirjutasin nüüd oma mõtted kõik siia kokku ja tunnen end juba kergemalt.

Elagu hooajaline meeleolu langus. Tean, et pole selles paadis üksinda. Õnneks on minul olemas inimesed, kellele toetuda. Loodan, et ka teil on. Kui tundub, et pole, siis tegelikult on inimesed juba sinu ümber. Sa ei pea neid kaugelt otsima. Anna võimalus ja kutsu enda ellu inimesi, kellega sul on hea. Selle kõik siin olen ma enda ellu kutsunud, usaldades elu, andnud ohjad tema kätte ja läinud vooluga kaasa. Tegelikult on kõik hästi! 🙂

Armastusega,
Mariann

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Next Post

Ema ja koguaeg tööl?

R sept. 3 , 2021
Krista inspireeriv lugu tema mitmetest ametitest! ja milline on töötava ema argipäev. Temal on see hullumeelselt sisukas, aga toetab tema enesearengut- ja teostust. Tere, ma […]

Sarnased lood